Miks tekkisid eurole üleminekul ümardusprobleemid?

Ostsin 4 patareid. Arve lõppsumma oli 5,09 eurot. Jaga kuidas tahad, 5,09 ei jagu neljaga.

Miks siis nüüd, euroajastul, on majandustarkvaras jälle üles kerkinud igasugused ammu unustatud ümardamiste probleemid ? Vaatan elektriarvet, vaatan suure kaupluseketi arvet, vaatan kingsepa arvet - no ei klapi. Kas ei anna käibemaksuta summa pluss käibemaks kokku tasutavat summat või on käibemaksu arvutus vale. 

Vaatame näiteks juhust, kus kauba lõpphind käibemaksuga on 1,59 € ja see on prinditud hinnalipikule. Käibemaksuta hind on seega 1,325 €, mis ümardatuna on 1,33 €. Käibemaks on 0,265 €, mis ümardub 0,27 €. Liidame 1,33 + 0,27 = 1,60 €. Kassas küsitakse 1,60 €, kuigi hinnalipikul oli 1,59 € ?

Probleem ei ole siin mitte majandustarkvaras, vaid matemaatiline. Emba kumba, kas arvele tuleb panna ka ümardamise rida või tuleb summasid muuta nii, et lõppsumma jääks "õigeks" (ülaltoodud näites 1,59 €). Ümardamise rea lisamine on iseenesest veider, sest euro väikseim käibelolev ühik Eestis on üks eurosent. Sama veider on ka näiteks käibemaksu summa muutmine nii, et lõppsumma klapiks.

Miks sellistele nähtustele krooniajal tähelepanu ei pööratud? Põhjuseid on rohkem kui üks. Esiteks, kõik summad olid 15 korda suuremad ja nähtused ei avaldunud. Näiteks kui kauba hind on mitte 1,59, vaid 15,9, siis probleemi ei teki. Teiseks, lõppsumma ümardati 5 sendi täpsusega ja ümarduse sisse oli hea ära peita taolisi tavakasutaja jaoks imelikke nähtusi. Kolmandaks, maksuametile esitatavates aruannetes peavad numbrid olema ühe eurosendi täpsusega - raamatupidajad vaatavad nüüd ka peale komakohta olevaid numbreid.

Vaadake, kuidas on ümardamine MoxWares lahendatud >>


Sven Uusväli
Jaanuar 2011


Tagasi