Miks on huvitav teha majandustarkvara erilahendusi?

Majandustarkvarad jagunevad arendamise mõttes kahte liiki.

Esimesse tehakse igasuguseid kliendile vajalikke täiendusi. Kliendihaldurid kuulavad kliendi ära ja püüavad aru saada, mida klient tahab. Tarkvaraarendajad on motiveeritud tegema tarkvara kliendile mugavamaks ja tarkvarasse uusi võimalusi sisse ehitama. Pärast juurutamist võib isegi juhtuda, et meeskonnale jagub tagasiside kaudu midagi tunnustuselaadset.

Teise liiki tarkvarasse on arenduste ja täienduste tellimine kliendi jaoks vaevarikas. Rääkides tarkvara tootja- või müüjafirmaga selgub, et millegi muutmine on väga kallis, aeganõudev, risustab programmi, halb edaspidi hooldada. Pealegi on tarkvara juba niigi suurepärane. Ühesõnaga – on nagu on ja paremaks enam ei saa.

Mõnes mõttes võib teise liigi tarkvara tootjatest arugi saada. Loomulikult on parem elada korteris, kus ei tehta remonti. Pole seda koledat ehitustolmu, puurimise ja lihvimise müra, värvihaisu, töömeeste sagimist. Joome vaikselt kohvi, kõlgutame jalga ja sisendame endale, et nii nagu on, ongi kõige parem. Kui riidekappides pole enam ruumi, siis ehitame uue maja või kolime uude korterisse. Rääkimata sellest, et kuhugi oleks tarvis mahutada nõudepesumasin.

Tarkvara arendamine vastavalt kliendi soovidele nõuab kogemusi. Lihtne on tarkvara muuta nii, et järgmises versioonis on muutused kõikide kasutajate jaoks olemas. Aga kõik ei ole sellest üldse huvitatud! Üks klient tahab kogust sisestada tükkides, aga teine tavaliselt kastides, mõnikord kastides ja tükkides. Üks klient tellis koguste sisestamise kastides, aga teiste jaoks peab kõik toimima vanaviisi tükkides. Vaat see nõuabki teadmisi, kogemusi ja muidugi ka valmisolekut. Muuta majandustarkvara nii, et muutus on tajutav ainult sellele kasutajale, kes muutuse tellis. Tarvis on delikaatset lähenemist. Kirvelahenduste korral võib hõlpsasti välja kukkuda “nööbi külge õmmeldud pintsak”.

Ükski terve mõistusega inimene ei naudi tsemenditükke juustuvõileival. Mitte keegi ei taha elada remonditavas korteris. Nii ka tarkvaraarendajad. Ei tahaks, aga sageli peab taluma ebamugavusi. Kõige meeldivamad, kõige huvitavamad on ülesanded, kus ei pea tarkvara olemasolevat struktuuri ümber ehitama, vaid kus saab tarkvarasse lisada midagi kliendile kasulikku. Ei ehitagi vannituba ja WC-d kokku, vaid ehitame hoopis eraldi saunamaja. Tarkvarafirma jaoks on näiteks uue aruande tegemine ... noh, kas nüüd just kõige huvitavam, aga tore ülesanne igal juhul. Näiteks olemasolevate müügiandmete pealt tuleviku prognoosimine. Tarkvara ekspordi- või impordivõimaluste laiendamine – samuti tore, avardab koostöövõimalusi teiste tarkvaratootjatega.

Suurte poiste lemmikud paistavad olevat mängulised ülesanded, kus saab panna midagi liikuma (kassasahtel hüppab lahti), häält tegema (tarkvara teatab, et järgmisel ristmikul peab pöörama paremale) või mingite numbrite-tekstide põlemapanemine, näiteks O L E T E   V Õ I T N U D   P E A V Õ I D U !

Sellise toreda tarkvarauuenduse telliks isegi hea meelega.

Sven Uusväli
Veebruar 2011


Tagasi