Mis on majandustarkvara kirjutamisel kõige raskem?

No ega see tarkvara kirjutamine nüüd otseses mõttes raske ei ole. Istud tugitoolis ja muudkui klõbistad. Kohvi, raadio. Kui saad valmis, näitad kliendile ette - palun hakake kasutama. Klient teeb suured silmad ja hakkab kätega vehima: ei-ei, mitte nii! Ma mõtlesin seda hoopis teistmoodi!

Nii on üsna sageli, et tehakse valmis midagi muud kui klient on tahtnud. See ongi kõige raskem osa tarkvara tegemisel - saada aru, mida tahetakse. Kui see on teada, siis edasi on juba lihtsam - asjatundjad teevad oma tööd ja peagi saab klient tellitu kätte. Miks aga ei saa aru, mida teine mõtleb, see kisub juba filosoofiaks. Miks näiteks arvatakse, et lauluväljakul polegi mõtet laulupidu pidada, vaid tuleb hoopis suurtes kogustes õlut juua, lühikeste spordipükste väel ja saunaplätud jalas? Kui oleks sellest kohe alguses õigesti aru saanud, oleks laulukaare ehitamata jätnud.

Iseenda mõtetest on ju väga lihtne aru saada, nad on alati targad, õiged ja loogilised. Kuidas siis nii, et teine ei saa aru, mida ma mõtlen! Aga tegelikult nii ju ongi, et suurem jagu konflikte saab alguse sellest, et teisest saadi valesti aru. Ja tarkvara kirjutamine pole siin erandiks. Tuleb kliendi käest kohe alguses tagasisidet saada, et kas on teineteisest õigesti aru saadud.

Sama lugu kipub olema ilma kliendi konkreetse soovita kirjutatud asjade puhul. Kui palju kordi oleme Eurotecis mõelnud, et vaat teeks õige nii-ja-naasuguse aruande, kindlasti muutub see klientide hulgas populaarseks. Tuhkagi ta muutub populaarseks, parimal juhul mõni klient laseb modifitseerida ja kasutab, kui meelde tuleb.

Tuleb välja, et tarkvara tegemine on üsna tavaline tegevus ja müstilist pole siin midagi. Ole sa kuitahes kõrgeltharitud spetsialist ja olgu sul ükskõik kui kiired-võimsad arvutid, kui sa inimestega suhelda ei oska, siis pole su tööl ka õiget tulemust.


Sven Uusväli
Juuni 2011


Tagasi